Monday, 14 September 2009

Mind ei ole kodus!

Ja nii ta juhtuski - uksed said kinni. Kuigi pisut kogemata, aga järgnenud vaikus, mis müra ukse taha jättis, oli mulle meelepärane. Nii meelepärane, et ma olen nüüd natuke aega rahus... ja siis vaatan alles ringi, kuhu ma selle ukse välismaailma tegelikult rajan :)
Blogimata ma ei oska, ja sahtlisse ka ei kirjuta. Tõrvatilgad püsilugejate mõnusas meetünnis on teema, millega tegelema pean...

On armas, et minu ootamatu kadumine nii paljudele korda läks. Vabandan, kui omamoodi paanikat tekitasin!
Püsige kuuldel...

34 comments:

  1. oi appike, vat mis võib kõik juhtuda kui loed blogisid läbi riideri :(, et nii mõndagi jääb märkamata. Aga edu Sulle!

    ReplyDelete
  2. Ja ma mõtlesin, et sul sa nüüd lõpuks hing täis, aga nüüd on siis veel lootust blogis kohtuda (onju?) :)

    ReplyDelete
  3. Tahtsin täpselt sama kirjutada, mis Kajakas.

    ReplyDelete
  4. Loodan, et su uus pesapaik mul kahe silma vahele ei jää. Kui avastasin su armsad kirjatükid esimesel korral, siis küllap leian nad sellest massist üles teinegi kord. Autor jääb ju samaks.

    ReplyDelete
  5. Minagi ohkan kergendunult end uuesti Sinu pesast leides. Mul on küll ainult paar blogi, mida loen, aga nendest olen absoluutses sõltuvuses! Jaksu edasiminekul!

    ReplyDelete
  6. Ausõna, olin üsna paanikas su lukku mineku pärast, fantaasia kartis kohe kõige koledamaid stsenaariumeid ja tunnistan ausalt, ehk seetõttu kutsusingi sind "õunale", et kuulda su häält, et kõik on korras. Nüüd siis vist edasi...:)

    ReplyDelete
  7. Mnjah... ma kül käin kohapeal lugemas, aga uutest postitustest teavitab mind bloglines riider, seega magasin ka mina sinu kadumise maha.
    Loodan sind kunagi taas blogimaailmas kohata :) Kui mitte mujal, siis oma blogi kommentaarides vahel ikka :P

    ReplyDelete
  8. Saan ka vaid riiderit süüdistada, et su kadumine märkamata jäi.

    Aga loodetavasti alustad peagi uuesti ja seniks mõnusat puhkust blogimaailmast!

    ReplyDelete
  9. Mulle väga meeldis su sissekirjutusi lugeda. Ootan jätku!

    ReplyDelete
  10. Triin: Ka mina muutusin nukraks, kui Sinu blogi kinniseks jäi. Kuidagi igapäevaseks heaks harjumuseks jäi seda lugeda ja mingil määral hingesugulust tunda.
    otsisin juba e-maili aadressigi, et kirjutada ja lugemisluba küsida, aga ega elu peag olema avalik raamat.
    Ootan sind ikka kirjutama!

    ReplyDelete
  11. Ivika ootab ka :)
    Jõudu, jaksu ja edu Teile!

    ReplyDelete
  12. Ma arvan, et sa tead isegi, et mina ka ootan sind tagasi.

    ReplyDelete
  13. Mina olen võõras, aga üsna kaua vaikselt ja tänulikult lugenud. Kuna kasutan ka RSS lugejat, ei märganud minagi kadumist ning eelmise postituse ridade vahelt ei osanud ka otsest ohtu aimata.
    Soojad soovid!

    ReplyDelete
  14. mina olin igatahes väga murelik, kui su blogi ei leidnud. kuigi olen täitsa võõras.
    Nuhk Albert

    ReplyDelete
  15. Ja mina täpselt samuti, ehkki ka võhivõõras, kuigi üldse mitte nuhk,
    PS: Või no mis võõras nüüd enam - selle aja peale minu poolt vaadates ikka täitsa oma inimene juba, eks see võtabki muretsema :)

    ReplyDelete
  16. ...oh, mitu päeva juba murelik tõesti... aga vahetevahel on vaja eralduda, selgineda ja... mina jään ootama :=)

    ReplyDelete
  17. tõepoolest.tean sind kaudselt ja su peret.nakatasid mind oma leivaküpsetamistuhinaga.kõike head ei jõuagi ette lugeda.katsu vastu panna, sest olen isegi kirjutamisest oma salasõbrale sõltuvuses.muutun rahutuks,kui ta ei vasta jne.kujutan igasugu asju ette,süüdistan ennast jne.ma lihtsalt ei kujuta ette,mis sa nüüd teed.ja aidata ei oska.päikest!!!

    ReplyDelete
  18. Tere tulemast tagasi! Ja varsti, palun.;) Sinu armas huumorimeel on eluks lihtsalt V-A-J-A-L-I-K. Tervitused ka imelisele Monale südamlik-hoolitesvale Hendrikule! K

    ReplyDelete
  19. Ikka veel mitte ei kippu ega kõppu...:(
    Loodetavasti läheb kiire ja äng aeg mööda õige pea!
    Tead, isegi Hundiulg on tagasi;-) Jaanuarikuust alates oli vaikus.

    ReplyDelete
  20. riideril ON oma halvad küljed :S

    ReplyDelete
  21. Ühesõnaga: hakkasid heast tüdrukust halvaks?

    ReplyDelete
  22. Ma ei ole küll kõva jutustaja,kuid ikkagi on kuidagi nukker, et sind kodus ei ole.
    Ei kippu,ega kõppu....ehk kunagi siiski.

    ReplyDelete
  23. Ehh, Elsa, tule koju juba!!!

    ReplyDelete
  24. No kõik on väga mõistetav ja arusaadav, minu heakskiit Sulle. Mina eelistan Sinuga just otse ja vahetult suhelda, kuigi Sinu imeliselt tikitud sõnadest lauseid on nauditav lugeda. Aga see virtuaalne värk teeb lugejad inimesed mugavaks - ei viitsita enam reaalelus kokku saada, silmast silma kõnelda ja tõelist huvi tunda. Ja kirjutajad inimesed muutuvad haavatavaks ja justkui peo peale tajutavaks kõigile lugejatele inimestele. Selles on tõepoolest oma võlu, aga teinekord on sellel liiga kõrge hind. Raba-ravi on tervislikum :)

    ReplyDelete
  25. Aga kirjutajad-inimesed kirjutamata nagunii ei saa. Ehkki, jah, vahel on sel kirjutamisevajadusel hind pisut liiga kõrge. Aga lugejad-inimesed pole kaugeltki alati lihtsalt mugavad selleks, et otse suhelda - kõik pole ju omavahel tuttavad siin ilmas, seega otsesuhtluse-võimalust pole. Virtuaalvärgis võid aga võõras inimeses leida hingesugulase - kui otsesuhtluse tekkimiseks on nt vanusevahe segavaks teguriks, siis siin ei sega miski mõtte- ja hingelaadilt omasuguse inimese arutlustele kaasa mõtlemast, talle heakskiitu ja tunnustust või temaga oma kõhklusi-kahtlusi jagamast. See kuidagi aitab, toetab ja kosutab. See aga, et sekka satub ka pahatahtlikke inimesi - no kus seda poleks? Otsesuhtluseski neist ju niisama lihtsalt ei pääse. Aga kogemus seegi, karastab.
    Elsa, jah, tule koju! Meid - häid! - on nagunii rohkem!

    ReplyDelete
  26. Hei, kas võis olla, ei trehvasin Sind eile Wildes? Kuidagi VÄGA tuttav nägu oli..
    Kui, siis soojad tervitused tagantjärele, vähemalt reaalsest elust ei ole Sa kadunud. Ja ikka püsib lootus, et tuled ka siia tagasi :)

    ReplyDelete
  27. Jah, Ivika - ma olen elus. Ja kolmapäeva õhtul Vildes olin ma ka ;)

    ReplyDelete
  28. sinu blogis oli kunagi imehea müsli retsept, hakkasin nüüd otsima, õnneks Thredalia blogist leidsin, jehuu.

    manjaana

    ReplyDelete
  29. Elsa, ääratuuuus!!!
    Olen`d ikka, kaua sa jaksad siis vaikida nüüd? Ei tea üldse, kuidas leivateod läinud ja mida head valmis vaaritatud ja kui palju lapsed targemaks-suuremaks saanud... Blogidega ju see häda, et õige varsti nagu oma pere liikmed, nüüd näe süda valutab...

    ReplyDelete
  30. No Elsa - jõuluks koju?!? (Pessa siis) Aga kui ei, siis muinasjutulisi pühi ja õnnelikku uut aastat ikkagi!

    ReplyDelete
  31. Elsa, head uut aastat!

    (paus on liiga pikaks läinud)

    ReplyDelete
  32. Mängult said sa kätte kuldkala.
    3 soovi on tavapärane taks. Soovi!
    Ja kutsu kolm blogisõpra kala püüdma.
    Tervisi!

    (ja tule tagasi!!!)

    ReplyDelete
  33. Varsti juba kaks aastat on üks mu lemmikblogisid maas. Kas on lootusekübetki, et see taas üles tuleb? See oli ikka nii kuradi hea.

    ReplyDelete